Surinad sõrmedes-kus on põhjus?

http://teraapialaegas.ee/surinad-sormedes-kus-on-pohjus/

Väga paljudel inimestel on igapäevase elu osaks tundlikkuse häired kätes (surinad, suremine, ebaloomulik valu jne.). Tihti arvab inimene, et probleem tulenebki kuskilt küünarliigese või randme piirkonnast või koguni sõrmedest endast. Sageli tunneb inimene ebamugavustunnet ning valu ka kaela piirkonnas, aga ei oska seda kuidagi seostada surinaga sõrmedes. Tegelikult võib just seal peituda lahendus inimest piinavale murele.

Riukalikud astriklihased

Väga tihti tulenevadki surinad sõrmedes, käte suremine ja muu taoline just kaelast. Põhjuseks võivad olla rohkem ja vähem tõsised probleemid, aga väga paljudel juhtudel on põhjuseks ühed riukalikud lihased: eesmine, keskmine ja tagumine astriklihas (ladina keeles m. scalenus anterior, m. scalenus media, m. scalenus inferior). Need lihased saavad alguse 2.-7. kaelalülist ja kinnituvad 1. ja 2. roidele. Antud lihaste ülesandeks on kaela kallutamine ja rotatsioon samale küljele ning kaela painutus ette. Lisaks vastutavad nad sissehingamisel ka 1. ja 2. roide tõstmise eest.

Miks on pinges astriklihaste tulemuseks surinad hoopiski kätes? 

Surinad - astriklihastes võib peituda põhjus

Õlapõimik (brachial plexus), astriklihased (scalene muscle) ja rangluualune arter (axillary artery)

Nimelt lähevad astriklihaste vahelt (eesmine ja keskmine) läbi närvid, mis moodustavad õlapõimiku (lad k plexus brachialis) ning rangluualune arter (lad k arteria subclavia). Õlapõimiku moodustavad närvid, mis algavad 5. kaelasegmendist kuni 1. rinnasegmendist, mis varustavad ülajäsemeid ning ka mõningaid kaela-, õlavöötme- ning ülaseljalihaseid närvidega. Seega saab järeldada: kui astriklihased lühenevad, siis tekib õlapõimikule ja rangluualausele arterile kompressioon, mida omakorda suurendab veel lihaste spasmist tingitud roiete tõstetud asend. Kompressioonist tulenevalt on ülajäseme verevarustus ja innervatsioon (närvidega varustatus) häiritud ning sellest tulenvalt tekivad nimetaud piirkonnas erinevad nn. ebatunded (surinad, tundlikkuse häired, suremistunne jne). Tihti aetakse antud vaevused hoopistükkis karpaalkanali ahenemise, perifeerse neuropaatia, kaela lülivaheketta sopistuse ja muu säärase süüks. Kindlasti tuleks kaaluda ka neid põhjuseid, aga sageli on tegemist just astriklihaste probleemiga.

Miks astriklihased lühenevad ja pingesse lähevad?

Surinad võivad tekkida, kui kael on pidevalt küljepainutuses (telefon õla ja kõrva vahel)

Kael küljepainutuses

Astiklihaste lühenemine tuleneb tihti meie igapäevasest elust. Väga tihti esineb seda inimestel, kellel on igapäevaselt järgnevad sundasendid:

  • sage pea pööramine (kontoritöötajad vaatavad kahte ekraani, kasutavad tihti kõrvalolevat printerit jne.)
  • kaela pidev küljepainutuses olek (telefon on fikseeritud tõstetud õla ja küljele painutatud kaela abil)
  • pidev pea eesasend (ingl. k. forward head posture)
    Pea eesasend

    Pea eesasend

Mida ette võtta?

Et astriklihaste elastsus taastada ning kinnipitsunud veresooned ja närvid vabastada, tuleb kõigepealt korrigeerida oma igapäevaseid asendeid (vt. Seljale kahjulikud harjumused kodus ja kontorisIstu sirge seljaga! Kas nii on õige?), sest pelgalt paaril korral päevas tehtavatest harjutustest ei piisa.

Nagu juba öeldud on astriklihaste pinge sageli põhjustatud pea eesasendist. Kuna aga pea eesasendiga kaasneb sageli ka rinnaküfoosi suurenemine, õlgade ette- ja sissevajumine (längus õlgade sündroom ehk ingl. k. upper crossed syndrome) ning halvemal juhul ka nimmelordoosi süvenemine, siis ainult astriklihastega tegelemisest piisa, et oma kehahoidu parandada. Kui aga esineb surinaid ja valu kätes, siis võiks ikkagi just astriklihastest alustada.

 

 

Omandasin uue oskuse!

Õppisin neli pikka päeva, et olla veel meisterlikum oma armastatud Tai massaažis :) Nüüd oskan soovijaid ka laua peal masseerida ning panin kõrva taha tarkusi meridiaanide ja punktide kohta. Koolis on vahva olla!

Tai massaaži meistriklass

 

Kukekannus!

http://static.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=871

PLANTAARFASTSIIT

ka kukekannus
Fascitis plantaris (ld.k)
Plantar fasciitis (ingl.k)

Seletus
Plantaarfastsiit on talla all asuva paksu fastsia ehk sidekirmepõletik.

Ülevaade
Plantaarfastsiit on talla all oleva sidekirme põletik ning kõige sagedasem kanna ja talla valu põhjus. Plantaarfastsiidi tagajärjel tekib sideme kinnituskohale kandluule väljaulatuv luunokk ehk kukekannus. Raviks kasutatakse valu vähendavaid ravimeid, jala koormuse vähendamist ja talla all kantavat kukekannust kaitsvat tuge.

 TEKKEPÕHJUSED JA –MEHHANISMID

Jalatalla all on tugev sidekirme ehk fastsia, mis kinnitub kandluule. Arvatakse, et ülekoormuse ja korduvate väikeste traumade tõttu tekib selle sidekirme vigastuse tagajärjel põletik ehk fastsiit, mis põhjustab kannapiirkonna valu.
Sideme kinnituskohal kandluul algab põletiku tõttu luu vohamine ja tekib luunokk ehk kukekannus. Seega on kukekannus põletiku tagajärg, mitte vastupidi.
Plantaarfastsiit esineb sagedamini meestel ja haigestumine sageneb seoses vananemisega. Riskiteguriteks on lampjalgsus ja ka kõrge tallavõlv, jala vale asend käimisel, ülekaalulisus, jalgade ülekoormus (pikaajaline käimine ja seismine, jooksmine) ning halbade taldadega jalatsite kasutamine.

SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE

Plantaarfastsiidi korral tekib valu kanna keskosas, mis süveneb kõndides ja joostes ning leevendub rahuolekus. Tavaliselt on valu tugev ka kõndimist alustades, eriti hommikuti.
Varvastel seismisel ja trepist üles minnes valu süveneb. Väliselt ei ole kand ega tald tavaliselt muutunud. Katsudes onvalu kõige tugevam kanna all keskel, kus asub sideme kinnituskoht.

DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS

Diagnoosimisel on oluline tüüpiliste vaevuste esinemine. Tehakse läbivaatus ja katsutakse, kus asub valupunkt.Röntgenülesvõte tehakse selleks, et välistada teisi kannavalu põhjuseid ning röntgenülesvõttel võib olla nähtav ka tekkinud kukekannus.

RAVIVÕIMALUSED

Jalale tuleb anda võimalikult palju puhkust. Väga palju abi on erinevatest talla alla asetatavatest kaitsvatest padjakestest, taldadest ja ortopeedilistest jalatsitest, mis vähendavad haige koha koormust. Valu vähendamiseks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette (ibuprofen, diclofenak) ja kortikosteroidi süstimist talla sidekirme kinnituskohta.
Sidekirme lühendamise vältimiseks kasutatakse venitusharjutusi ning mitme nädala jooksul ööseks jalale asetatavat lahast, mis hoiab jalalaba painutusasendis (varbad üles poole) ja venitab tallafastsiat.
Ravi on pikaajaline ja võib kesta mitu kuud kuni aasta, aga on enamasti tulemuslik. Harvadel juhtudel on vaja teha operatsioon, mille käigus põletikuline fastsia eemaldatakse.

PROGNOOS

Prognoos on hea, tavaliselt kaovad vaevused peale valuvastase ja koormust vähendava ravi kasutamist ning ka kirurgiline ravi on enamasti edukas.

ENNETAMINE

Ennetamiseks kasutada hea tallaga jalatseid, eriti sportides ning pikaajalist seismist ja kõndimist vajava töö korral ning vältida kõva pinnaga põrandaid (vajadusel panna põrandale jalgade alla näiteks paksem kummimatt). Vältida ülekaalu. Teha venitusharjutusi.

Kasutatud kirjandus:
Lääkärin CD-ROM
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995

 

 

Ootan teid, massaažiarmastajad, enda juurde soodsa hinnaga massaaži saama!

Tänase seisuga olen juba kolm kuud õppinud Eesti Massaaži-ja Teraapiakoolis massööri eriala baaskursusel mis kestab järgmise aasta märtsikuuni. Läbitud on on-site -, aroomi-, klassikaline- ja lastemassaaž. Pooleli on spordimassaaž ning ees ootamas veel mitmeid massaažiliike :)

Ja kuidas ma muidu kõik õpitu korralikult selgeks saan kui mitte seda praktiseerides. Seetõttu ootan kõiki huvilisi enda käe alla mõnulema Tallinnas Kullos (Mustamäe tee 59) asuvasse kooli massaažisalongi.

Klassikalise massaaži 60 minutit maksab 10 € ja 90 minutit 13 €.

Aroomimassaaži 60 minutit on 13 € ja 90 min 16 €.

Kui tunnete, et vajate klassikalist- või aroomimassaaži (varsti lisandub nimekirja ka spordimassaaž), siis võib julgelt minuga ühendust võtta kas helistades telefonile 5647 1065 või kirjutades linda@lindle.eu.

Kohtumiseni!

 

 

 

Massaaži ajal krudin – kas kurikuulsad soolad ?

Nii seletab Kelli Koppelmann, Eviva OÜ massöör, mis on soolad ja krudin:

Lihase keskel või kinnituskohtades olev krudin ei ole kindlasti mitte soolade kogum – vaid tegemist on pingete, stressi, ülepinge ning kokkukleepunud kiudude kogumiga.

Mis on siis soolad ?
Tegelikult peetakse arsti maailmas “sooladeks” hoopis tõsisemaid luukasviseid, mis tekivad lülikehade servadele siis, kui ketas vajub vedelikusisalduse vähenemise tõttu laiemaks ning ka eesmine ja tagumine pikiside jäävad lülide lähenemise tõttu liiga pikaks ja vajuvad “lonti”. (Klassikalise massaaži õpik lk 59)

Et kehastruktuurid on kõikjal vedelikukeskkonnas, imbub vedelik ka luuümbrise ja pikisideme vahele, see täitub sidekoega nagu igasugune koekatkemine, ning kui kõhreline lõpp-plaat luustub, luustuvad ka lõdvenenud sidemete vahele tekkinud luukasvised. (Klassikalise massaaži õpik lk 59)

See aga tähendab, et ka venitamistega ei saa lülide vahelist liikuvust parendada ning tekib lülisamba jäikus ehk spondüloos. (Klassikalise massaaži õpik lk 59)

Niiet massaaži tulles tegeleb massöör ikkagi teie närvide, naha, lihaste, sidekudeme, verevarustuse ning sidemetega. Massöör saab teid aidata rühi parendamisel ning igasugustest valudest vabanemisel, kuid nn ” soolasid ” massöör oma tööga lahendada ei saa.

Krudinat lihasel ei tule karta, seda annab lahendada ning oma liigutusraadius jälle tagasi saada. Tuleb lihtsalt piisavalt liigutada ja endaga tööd teha ning ka istudes arvuti taga asendeid vahetada.